Limpa ja mereröövlid
Limma ja Limpa kõndisid edasi ja järsku tuli Lipmal pissihäda ja läks põõsasse kuid ta ei pissinud vaid vaadas ning imestas. Limma küsis Limpalt mista näeb. Limpa nägi ühte suurt palli nende juurde tulemas. See imelik pall jõudis lasteni. Tuli välja et see oli kallipall. Seal olid kaisukad keda inimesed ei tahtnud ja nad kallistasid üksteist. Limpa ja Limma liikusid edasi ja nende kaisukas Muri tahtis ikka nendega jääda ning nad liikusid edasi.
Mereröövlid jõutsid kummituste maale ja tegid pätti ja võtsid saare endale kus oli lina vanaema. Vanaema küll pahandas oma lapselapsega, aga ta ei kuulanud ning röövisid nad selle saare endale. Kummitused põgenesid, sest nad hakkasid kartma.
Järsku tuli Limmo poole padi ja tal polnud puujalga, sest ta ei saanud sellega kõndida. Ja laisik oli tema õlalt vette kukkunud ning ulpis seal. Limmo hakkas jälle padjaga jändama, et tal pole pakoid ja puujalga. Padi sai vihaseks ja praegu Limmoga ei rääkinud.
Limpa hakkas luksuma ja põsed läksid tal punni. Limma teadis, et Limpa võib õhku tõusta ning kallistas teda koos Muriga. Limpa ütles natukese ajapäras, et tal on parem ja Limma lasi kaisukaga lahti. Limpa tõusis ikkagi õhku ja palus puuotsas oleval konnal teda aidata. Aga konn oli kurb aga ikkagi aitas. Ja kui nad olid alla jõudnud küsis Limmalt abi kas ta saab aidata ning Limma lubas aitata. Ta küsis konnalt kus veepõhjas ta klaver asub, sest Limma mõtles, et Limmo on kindlasti seal.
Limmo mõtles kuidas põgeneda ja tal tuli mõtte. Ta hakkas mereröövlitega rääkima nagu padi tahtis ning kui padi ja lina olid laeva teises otsas põgenes Limmo metsa. Ja sõi puuvilju kui oli põgenenud kaugemale.
Limpa ja Limma jõudsid randa ja mereröövlid sidusid nad kinni. Lima pahandas nendega aga nad ei kuulanud.
Kodus äratas isa tema padi ja ütles, et Limmal on abi vaja ja nad läksid emaga teda päästma. Isa päästis lapsed ära ja kõik tulid koju pannkooke sööma ja siis minema kinno. Peale kino läsid kõik magama ja isa nägi unes kuidas konn mängis klaverit veeall ja hakkas norskama laulu rütmis.
Mereröövlid jõutsid kummituste maale ja tegid pätti ja võtsid saare endale kus oli lina vanaema. Vanaema küll pahandas oma lapselapsega, aga ta ei kuulanud ning röövisid nad selle saare endale. Kummitused põgenesid, sest nad hakkasid kartma.
Järsku tuli Limmo poole padi ja tal polnud puujalga, sest ta ei saanud sellega kõndida. Ja laisik oli tema õlalt vette kukkunud ning ulpis seal. Limmo hakkas jälle padjaga jändama, et tal pole pakoid ja puujalga. Padi sai vihaseks ja praegu Limmoga ei rääkinud.
Limpa hakkas luksuma ja põsed läksid tal punni. Limma teadis, et Limpa võib õhku tõusta ning kallistas teda koos Muriga. Limpa ütles natukese ajapäras, et tal on parem ja Limma lasi kaisukaga lahti. Limpa tõusis ikkagi õhku ja palus puuotsas oleval konnal teda aidata. Aga konn oli kurb aga ikkagi aitas. Ja kui nad olid alla jõudnud küsis Limmalt abi kas ta saab aidata ning Limma lubas aitata. Ta küsis konnalt kus veepõhjas ta klaver asub, sest Limma mõtles, et Limmo on kindlasti seal.
Limmo mõtles kuidas põgeneda ja tal tuli mõtte. Ta hakkas mereröövlitega rääkima nagu padi tahtis ning kui padi ja lina olid laeva teises otsas põgenes Limmo metsa. Ja sõi puuvilju kui oli põgenenud kaugemale.
Limpa ja Limma jõudsid randa ja mereröövlid sidusid nad kinni. Lima pahandas nendega aga nad ei kuulanud.
Kodus äratas isa tema padi ja ütles, et Limmal on abi vaja ja nad läksid emaga teda päästma. Isa päästis lapsed ära ja kõik tulid koju pannkooke sööma ja siis minema kinno. Peale kino läsid kõik magama ja isa nägi unes kuidas konn mängis klaverit veeall ja hakkas norskama laulu rütmis.
Kommentaarid
Postita kommentaar